Meie usume | misjonikogudus.com

Koguduse õpetuslik alus ja usutunnistus

PIIBEL: me usume, et Piibel, nagu see on algselt antud, on veatu, täielikult inspireeritud ja eksimatu Jumala Sõna ning kõrgeim ja lõplik autoriteet kõigis usu ja käitumise küsimustes.

KOLMAINSUS: me usume, et Jumal eksisteerib võrdselt ja igavesti kolmes isikus – Isa, Poeg ja Püha Vaim – ning et need kolm on üks Jumal, suveräänne loomises, hoolimises ja lunastuses.

LUNASTAJA: me usume tõelist ja õiget Jumalat, meie Issandat Jeesust Kristust, Tema neitsist sündimist, Tema tõelist ja täielikku inimloomust, Tema patuta elu, Tema autoriteetset õpetust, Tema asendus- ja lepitusohvrit valatud vere läbi, Tema ihu ülestõusmist, Tema ülesminemist Isa paremale käele, Tema taevast eestkostet ja Tema teist tulemist, mil Ta tuleb järele oma Kogudusele.

PÜHA VAIM: me usume Jumalat Püha Vaimu, kes lähtub Isast ja Pojast, ning Tema töö vajalikkust patu hukkamõistmisel, meeleparandusel, taastamisel ja pühitsemisel ning et usklikule on tõotatud vägi Kristuse annina Püha Vaimuga ristimise kaudu koos kaasnevate tunnustähtedega. Läbi selle väe on usklik volitatud teenima nii vaimulikuna kui ilmikuna koguduses.

PATT: me usume kõikide inimeste universaalset patusust alates pattulangemisest, mis lahutab inimese Jumalast.

PÄÄSTMINE: me usume pääste vajalikkust pöördumisel Jumala poole ja Issandasse Jeesusesse Kristusesse uskumise vajalikkust, mille läbi patune on armu saanud ja Jumala silmis õigeks mõistetud. See õigeksmõistmine on tulnud Jumala armu tõttu Kristuse lepitustöö läbi, vastu võetud üksnes usu kaudu ning selle tunnistuseks on Vaimu viljad ja püha elu.

KIRIK: me usume kõigi Kristusesse uskujate vaimset ühtsust ja preesterkonda, mis moodustab Koguduse, Kristuse ihu.

AMETID: me usume ametitesse, mida Kristus on seadnud oma koguduses, ja mitmesuguste Püha Vaimu andide praegust toimimist Uue Testamendi kohaselt.

VAIMULIKUD TALITUSED: me usume kristlaste veeristimist kuulekuses Kristuse käsule ja Kristuse surma mälestamist kuni Tema tagasitulekuni.

KRISTLIK TUNNISTUS: me usume, et evangeelium on vastus terve inimkonna vajadustele ja et Kogudus on seetõttu kutsutud kuulutama evangeeliumi kogu maailmale ning tegutsema tervendus- ja vabastusametis inimkonna vaimsete ja füüsiliste vajaduste täitmiseks.

JEESUSE TAASTULEMINE: me usume Issanda Jeesuse Kristuse isiklikku, füüsilist ja nähtavat taastulemist, et valitseda väes ja aus.

APOSTELLIK USUTUNNISTUS: Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, Sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

Piibel - Jumala Sõna

MEIE USUME, et Piibel, nagu algselt antud, on veatu, täielikult inspireeritud ja eksimatu Jumala Sõ̃na ning kõrgeim ja lõplik autoriteet kõigis usu ja käitumise küsimustes.

Piibel on Jumala ilmutus iseendast. Kuigi Piibel, kui erinevate autorite poolt kirja pandud raamatute kogu, on kujunenud 1500 aasta vältel, sisaldab see kõike, mida inimene peab Jumalast teadma. Me tunnustame Piiblit kui Jumala Sõna ja Tema on meie elu määravaks autoriteediks usu, religioosse käitumise ja moraali osas.

Millele toetub meie usk, et Piibel on Jumala Sõna?

1. Sisemine ühtsus

Kuigi Piibel koosneb ligi 70-st raamatust, mis on rohkem kui 40-ne autori poolt kirja pandud, kolmel erineval mandril ja kolmes erinevas keeles, on Piibel ühtne ja sisemiste vastuoludeta raamat. Vastuolusi püüavad esile tuua need, kes Piibli sügavusse ja konteksti pole süüvinud.

2. Täide läinud ettekuulutused

Piibli lehekülgedel seisvad prohveteeringud on suuremalt jaolt tänaseks täitunud. Jeesuses Kristuses täitus ligi 300 Vana Testamendi prohveteeringut. Mitmed ettekuulutused on täitumas täna ja paljud ootamas oma aega. Seega võime Piiblit näha nii ajaloolise tagasivaatena kui „homse ajalehena”.

3. Mõjuvõim ja vägi.

Ühegi teise raamatu mõju ei ole võrreldav Piibli mõjuga. Piiblit lugedes on miljonid inimesed muutunud, leidnud uue alguse, vabaks saanud ja Jumalat teenima asunud. See vägi on seletatav vaid sellega, et tegu on Jumala Sõnaga. Jumala Sõna vabastab, tervendab ja juhib lugejat Jumala enda juurde.

4. Ajalooline tõepärasus.

Piibli puhul pole tegu bioloogiaõpikuga, ajaviiteromaaniga ega ka mitte ajalooõpikuga. Siiski on muljetavaldav selle ajalooline täpsus. Piibli usaldusväärsust saab tõestada arheoloogia ja piibliväliste kirjalike allikatega, nagu igat teist ajaloolist materjali.

5. Püsima jäämine.

Erinevad režiimid on tõotanud, et nad kaotavad Piibli maa pealt. Ükski pole seda suutnud. Piibel on kõige enam hävitatud raamat, kuid samas on ta jätkuvalt ülekaalukalt kõige levinum raamat, mida on võimalik leida kõige rohkematesse keeltesse tõlgituna. “Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!” (Mk 13:31)

Piibli lugemisel tuleb mõista ja arvestada, et Jumala Sõna on kirjutatud väga erinevates kirjanduslikes žanrites.On lõike, mida saame võtta sõna-sõnalt, kuid on lõike, kus peame mõistma allegooriat ja mõistukõnet, samuti on lõike ja raamatuid, mis on luulevormis. Sellega seoses peame oluliseks, et iga Jumala laps omaks peamisi teadmisi ja õpetust: teoloogiast, Piiblist, piibliaegsest ajaloost, kultuurist ja mõtteviisidest. Seda selleks, et osata asetada loetu tolleaegsesse keskkonda, mil see sõna sündis. Usume ja kogeme, et Piibel on prohvetlik, ajatu ning kõnetab inimesi sõltumata nende vaimulikust olukorrast või intellektuaalsetest võimetest. Tõeliseks „eluleivaks” saab Piibel meile läbi ilmutuse. Püha Vaim muudab kirjamusta eluks ja vaimulikuks toiduks.

Jumala tahe on, et Tema Sõna ei jääks kellegi jaoks „üheks raamatuks”, vaid et Ta saaks igaühele selle sees ennast ilmutada. Hb.4:12 "Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja."

Kolmainus Jumal

MEIE USUME, et Jumal eksisteerib võrdselt ja igavesti kolmes isikus – Isa, Poeg ja Püha Vaim – ning et need kolm on üks Jumal, suveräänne loomises, hoolimises ja lunastuses.

Athanasiuse Usutunnistuses seisab: "Mina usun Jumalasse, kõigeväelisesse Isasse, taeva ja maa Loojasse; ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse; mina usun Pühasse Vaimusse, pattude andeksandmist, ülestõusmist ja igavest elu. Kolmainsuses tuleb austada ainuisikut ja ainuisikus kolmainsust. Isa ja Poeg ja Püha Vaim on eri isikud. Ometi on nad üksainus Jumal võrdse aulikkusega ja võrdselt igavese majesteetlikkusega. Milline on Isa, selline on Poeg ja samasugune on ka Püha Vaim. Ja ometi ei ole kolme Jumalat, vaid on ainult üks Jumal."

Maailmas on kolm suurt monoteistlikku religiooni, mis kõik toetuvad esiisa Aabrahami pärandile: juutlus, kristlus ja islam. Kuid ainult kristlased usuvad, et ainus Jumal on tegelikult kolmainus Jumal. Selle hoomamiseks ei piisa meie haritusest. See nõuab Jumala ilmutust.

Kristliku veendumuse kohaselt võib iga inimene oma elus Jumalat kogeda hea taevase Isana, Jeesuse Kristuse isikus avalikuks saanud Lunastajana ning kristlikus usus ja elus pühitseva, juhtiva ja väestava Püha Vaimuna. Nii saab Kolmainsus meile mõistetavaks meie igapäevaelu, meie inimlike vajaduste ning inimliku olemise kaudu. Samas jääb Kolmainu Jumala saladus ikkagi selliseks müsteeriumiks, mis on ligipääsetav ainult usus ja usu kaudu.

Jeesus on öelnud: "Ma tänan Sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele! Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada." (Mt 11, 25 , 27) Aga oma jüngritele tõotas Ta: "Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis Tema tunnistab minust. Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu kanda. Aga kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse." (Jh 15, 26; 16, 12-13).

Jumal Isa (Jehoova) on kõikjalviibiv, kõiketeadev, kõikvõimas, õiglane, halastav, armuline, ustav ja püha. Ta on Armastus ja Valgus. Ta on rohkem kui küllaldane El Šaddai, valitsev Adonai, taeva ja maa Looja Elohim, rahu Jumal Šalom, pühitsev Jumal Mikadeš, meie võidulipp Nissi, tervendaja Rafa, meie varustaja Jirech ja meie karjane Roi. Need on vaid osad Jumala nimedest.

Jeesus Kristus on Jumala lihaks saanud ilmutus. Jeesus ütles, et kes on Teda näinud. on näinud ka Isa. Ta on Jumal. Ta on nähtamatu Jumala kuju, vahemees inimeste ja Jumala vahel. Ta on arm ja tõde. Ta on Päästja. Jeesus on kõike seda, kes on Jumal Isa. Lisaks on ta Ustav ja Tõeline, tapetud Tall, Lõvi Juuda soost, Taaveti juur, Lunastaja, Eluleib, Tee, Tõde ja Elu ning ainus Tee Isa juurde. Talle on antud nimi üle iga teise nime.

Püha Vaimu kaudu on meile ilmutatud Jumala olemus, vägi, tarkus ja armastus. Püha Vaim loob inimese uueks. Ta on Jumala olemuse kandja ja Ta juhatab meid igapäeva elus. Püha Vaimu meelevallale alistuvad kuradi väed ja kurjad vaimud. Püha Vaim on samuti Jumal. Ta on kõikjal olev ja kõike teadev, kõikvõimas ja igavene. Ta on Trööstija ja Lohutaja. Ta on Õpetaja ja Tõe Vaim, kes lähtub Isast.

Täna on Isa ja Poeg taevas, kuid Püha Vaim koguduse ülesvõtmiseni maa peal. Püha Vaim on täna ilmutamas meile Isa ja Poega. Püha Vaim juhib Sind palvetama Isa poole Jeesuse nimel. Meil on ligipääs Isale ainult läbi Jeesuse.

Piiblis õpetatakse, et Isa on Jumal, et Jeesus on Jumal ja et Püha Vaim on Jumal. Piiblis õpetatakse sedagi, et on ainult üks Jumal. Kui me ka mõistame mõningaid fakte Kolmainsuse eri isikute omavahelistest suhetest, on see inimmõistusele kokkuvõttes mõistetamatu. Ometi ei tähenda see, et see poleks õige või ei põhineks Piibli õpetusel. Mõni ütleb, et Kolmainsust ei ole Piiblis. Sellist sõna tõesti ei ole. Aga Piiblis ei ole ka näiteks sõna "vanaisa". Kas see tähendab, et vanaisasid ei ole olemas? Tähtis on vaadata, mis on suurem pilt. Ja nii me näeme tegutsemas isikulist Isa, Poega ja Püha Vaimu. Sündmus, kus Kolmainsuse kõik kolm isikut ilmuvad nö "ühe pildi peal", on Jeesuse ristimine. Jeesus ristiti, Isa ütles, et see on Tema armas Poeg ja Püha Vaim laskus tuvi kujul Jeesuse peale.

Ükski illustratsioonidest pole päris täpne Kolmainsuse kirjeldus. Kuigi munakoor, -valge ja –rebu on kõik osa munast, ei saa me neid kokku segades tulemuseks muna. Vedelik, aur ja jää on vee kolm olekut. Isa, Poeg ja Püha Vaim ei ole Jumala olekud, nad igaüks ongi Jumal. Kuigi pildid aitavad meil keerulisi tõdesid mõista, ei saa Igavest Jumalat kirjeldada piiratud illustratsiooniga.

Kas on olemas üks, tõeline ja elav "Kolmainu Jumal"? Muidugi on, kuid kõik inimlikud õpetused Temast on puudulikud ja sisaldavad tõde poolikult.

Jeesus - meie Lunastaja

MEIE USUME tõelist ja õiget Jumalat, meie Issandat Jeesust Kristust, Tema neitsist sündimist, Tema tõelist ja täielikku inimloomust, Tema patuta elu, Tema autoriteetset õpetust, Tema asendus- ja lepitusohvrit valatud vere läbi, Tema ihu ülestõusmist, Tema ülesminemist Isa paremale käele, Tema taevast eestkostet ja Tema teist tulemist, mil Ta tuleb järele oma Kogudusele.

Õpetus ja usk Jeesusest on üheks selgemaks piiriks valeõpetuste ja kristliku õpetuse vahel. Kristluse sees võib olla erinevaid arusaamisi erinevatel teemadel, kuid ühtne arusaam ja usk Jeesuse isikust ühendab kõiki erinevaid kristlikke konfessioone. Usk, et Jeesus on Jumal, neitsist sündinud, meie pattude eest surnud ja kolmandal päeval üles tõusnud, on kristluses fundamentaalne. Kõiki, kes sellest kõrvale kalduvad, ei saa me nimetada kristlasteks.

Jh 5:12 Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel ei ole JumalaPoega, sellel pole elu.

Liberaalsemad koolkonnad on hakanud esitama väiteid Jeesuse neitsist sündimise kaheldavuse kohta, tuues esile, et sõna „neitsi” võib tähendada algkeeles ka lihtsalt „tütarlast”. Selge on igal juhul see, et Jeesus ei saanud sündida mehe seemnest, vaid nagu Piibel ütleb, et „Püha Vaim tuli Maarja peale” ja viljastas ta. Ainult nii saame rääkida Jeesuse patutusest. Ta ei sündinud patuse loomusega ja ei teinud oma elu ajal pattu.

Hb 4:15b ...kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.

See, mida Jeesus õpetas ja kuulutas on kristlaste elu autoriteet ja eeskuju. See on kristliku kiriku õpetuse alus. Noored kannavad aeg-ajalt käepaelu, kus on neli tähte WWJD. Need tähed tulevad ingliskeelsest küsimusest: Mida teeks Jeesus? Meid ei tee kristlasteks see, et käime kirikus, vaid see, et me järgime Jeesust.

Jeesuse sünd oli oluline, Tema elu oli oluline, kuid kui poleks olnud Jeesuse lunastavat surma, siis oleks kõik eelnev olnud suhteliselt tähtsusetu. Meie usume, et Jeesuse surm ristil oli asendussurm iga inimese eest. Kui meie väärisime patukaristust, milleks on surm, siis Jeesus läks ristile ja maksis inimkonna patusüü oma Isa ees. Jeesus ostis inimestele, kes Temasse usuvad, ligipääsu Jumala trooni ette. Jeesuse surm murdis patu määravuse. Kuigi oleme pattu teinud, ei pea me surema, sest Jeesus suri meie eest. Kui me saame teadlikuks oma patususest, kahetseme ning pöördume sellest, kustutab Jumal meie eksimused ja andestab meile.

1.Jh1:9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Me usume, et Jeesuse vermete läbi võime võtta vastu ihuliku tervenemise ning Jeesuse lunastustöö puudutab nii meie vaimu, hinge kui ihu. 1.Pe 2:24 ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.

Me usume Jeesuse ülestõusmisesse. Paulus kirjutab korintlastele: „Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.” 1.Kr.15:14 Nii nagu surm ei saanud määravaks Jeesuse elus, ei saa surm määravaks kristlaste elus. Patt ja surm on võidetud vaenlased. Täna on Jeesus eestkostjana ja eestpalvetajana Isa paremal käel. Ta ei ole hukkamõistja, vaid advokaat. Rm 8:34 Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja palub meie eest.

Ja nagu Jeesus ise ütles, usume, et Ta tuleb peagi tagasi, et oma kogudus üles võtta. Millal see sünnib, seda ei tea keegi teine peale Isa. Kõik, kes vastupidist väidavad, on valeprohvetid. Jh 14:3 Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.

Püha Vaim, kes on Jumal

MEIE USUME Jumalat Püha Vaimu, kes lähtub Isast ja Pojast, ning Tema töö vajalikkust patu hukkamõistmisel, meeleparandusel, taastamisel ja pühitsemisel ning et usklikule on tõotatud vägi Kristuse annina Püha Vaimuga ristimise kaudu koos kaasnevate tunnustähtedega. Läbi selle väe on usklik volitatud teenima nii vaimulikuna kui ilmikuna koguduses.

Püha Vaim on Jumala kolmainsuse kolmas isik. Ta on Jumal. Piiblis kasutatakse Tema kohta sõna „parakletos”, mis tähendab nõuandjat, lohutajat, julgustajat. Tal on olemas kõik isiku tunnused. Ta mõtleb (Ap 15:28), räägib (Ap 1:16), tunneb kurvastust (Ef 4:30) ja juhib (Rm 8:14). Püha Vaim ei ole lihtsalt energia, udukogu või ebaisikuline jõud. Pühal Vaimul on samad jumalikud omadused, mis Isal ja Pojal. Seda, et Püha Vaim on Jumal, näeme mitmetes kirjakohtades, kaasa arvatud Ap 5:3-4. Neis salmides heidab Peetrus Hananiasele ette, et too on valetanud Pühale Vaimule, öeldes, et ta “ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale”. Siin on selgelt öeldud, et valetamine Pühale Vaimule on valetamine Jumalale. Me teame, et Püha Vaim on Jumal, kuna tal on samad omadused või tunnused nagu Jumalal. Kasvõi seegi, et Püha Vaim on kõikjalviibiv.

“Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest? Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal!” (Ps 139:7-8).

PühaleVaimule on omane kõige teadmine. “Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.” ( 1Ko 2:10)

Püha Vaimu peamine roll on selles, et Ta „tunnistab“ Jeesusest Kristusest (Jh 15:26, 16:14). Ta räägib inimeste südametele Jeesuse Kristuse tõde.

Püha Vaim toimib ka kristlase õpetajana (1 Kr 2:9-14). Ta avaldab kristlasele Jumala tahet ja Jumala tõde. Jeesus ütles oma jüngritele: „Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.“ (Jh 14:26)

Kui Jumala Vaim ja inimese vaim kokku saavad, sünnib uus vaimulik elu. See on vaimulik uussünd. Sel viisil me sünnime Jumala perekonda. Kristuse juurde tulles, sündides Vaimust, saab inimesele osaks täielik andestus. (Rm1.8:1). Sündides Vaimust saame Jumala lasteks. (Jh.1:12).

Püha Vaim saadeti elama nende sisse, kes usuvad Jeesusesse, et uskliku elus avalduks Jumala loomus. Viisil, mis meile endile võimatu on, kasvatab Püha Vaim meie elus armastust, rõõmu, rahu, pikka meelt, lahkust, headust, ustavust, tasadust ja enesevalitsust (Gl 5:22-23). Seega kästakse kristlastel käia Vaimus (Gl 5:25) ja olla Vaimuga täidetud (Ef 5:18).

Püha Vaim annab kristlastele ka väe täita oma teenimisülesandeid, mis edendavad kristlaste seas vaimulikku kasvu (Rm 12; 1 Kr 12; Ef 4). Püha Vaim toob inimeste südametesse selguse Jumala tõe kohta patu osas, et me vajame Jumala andestust, Jeesuse õiguse osas, et Ta suri meie asemel, meie pattude eest, ja Jumala kohtu kohta maailma osas ja nende osas, kes Teda ei tunne (Jh 16:8-11). Püha Vaim puudutab meie südameid ja mõistust, andes märku meeleparanduseks ja julgustades pöörduma Jumala poole, et saada andestust ja uut elu.

Me usume, et lisaks päästmisele (mil Püha Vaim tuleb elama inimese sisse) on Jumal valmis pannud igale kristlasele Püha Vaimu ristimise kogemuse. Selle käigus Püha Vaim täidab inimese oma väe ja tulega ning mille üheks selgeks väljenduseks on keelte and.

Mt 3:11 Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.

Püha Vaimuga täitumine ei ole ühekordne kogemus. Iga kristlane on juhitud Püha Vaimu poolt ja on loomulik, et kristlane otsib püsivalt ja korduvalt Püha Vaimuga täitumist.

"Iga kord, kui me ütleme, et me usume Püha Vaimu, ütleme, et me usume elavasse Jumalasse, kes on võimeline ja tahteline sisenema inimese olemusse ja muutma seda." J.B. Philips

Patt

MEIE USUME kõikide inimeste universaalset patusust alates pattulangemisest, mis lahutab inimese Jumalast.

Mõni aasta tagasi küsis üks meie teenistusi külastav inimene, miks me räägime nii palju patust ja sellest, et oleme patused.Ta oli veendunud, et inimesed vajavad rohkem lohutust nende rasketes olukordades, mitte teadmist sellest, et nad on patused. See on nii inimlik ja loomulik suhtumine. Me tahaksime lohutust, tahaksime abi oma hetkeoukorras, tahaksime õnnistust ja kordaminekut. Seda tahab ka Jumal. Kuid Jumal näeb sügavamale kui meie. Nimelt seda, et meie probleemide põhjus ei ole hetkeline ebaõnn, keeruline iseloom, rasked olukorrad või Eesti valitsus. Jumal mõistab, et kõigi meie probleemide sügavaim põhjus on see, et oleme patused. Ning lahendamata patu küsimust, tegeleksimeinimese elus piltslikult öeldes vaid laiba lõhnastamisega. Just sellega tegelevad erinevad religioossed ja mittereligioossed eneseabiõpetused.

Piibel räägib meile, et oleme patused, et oleme väärt Jumala karistust, kuid näitab sellest paratamatusest ka väljapääsu teed.

Mis on patt ?

Lihtsustatult on patt igasugune ülekohus, mida inimene korda saadab nii tahtlikult kui tahtmata, nii teadlikult kui teadmata. Sellist ülekohut võime teha Jumala, kaasinimese ehk ligimese ja lõpuks iseenda kui Jumala loomingu vastu. Pattu on samuti kirjeldatud Jumalale seljakeeramisena kui inimese isepäisuse ja egoismi väljendust. Inimene, kes kinnitab, et ta eksib harva ning ei tee üldse pattu, mistõttu pole tal ka näiteks pihil midagi üles tunnistada või andeks paluda, esindab kõige ilmekamal viisil Jumalale selja keeramist.

Kõkidele inimestele omast kalduvust valida kurjus nimetatakse alg- ehk pärispatuks.Selle viljadeks on erinevad kurjad mõtted, halvad teod ja sõnad ning heade tegude hooletusse jätmine. Patt kahjustab, lõhub ja hävitab elu. Näiteid võib leida enda ja teiste inimeste elust. Tänapäeva inimese tõeline olukord ilmneb Jumala kümne käsu valgel.

Piibli järgi on iga inimene patune. Mitte keegi meist ei saa patustamist ja patu tagajärgi vältida. Patt lahutab meid Jumalast ja Tema pühadusest. Kõige raskem patu tagajärg on surm ja igavene lahusolek Jumalast. Paraku ei saa inimene ise pattu ega selle tagajärgi Jumala ees lepitada. Ainult Jumal saab meid aidata.

See Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. (Rm 3:22-24)

Kui Jumal puudutab patu teemat, siis ei peatu ta kunagi sellel, et me oleme patused. Jumala sõnum läbi Piibli on olnud see, et me oleme Jumala aust ilma, oleme küll väärt karistust, kuid Ta saatis meie asemel karistust kandma oma poja Jeesuse Kristuse. Tema surmaga sai kinni makstud meie pattude karistus.Kohtuniku haamer langes ja kõlas: "See on lõpetatud !"

Jumal on kinkinud inimkonnale päästetee, mida ei saa keegi oma tegude või tublidusega välja teenida. Seda saab ainult usu kaudu vastu võtta.

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. (Jh 3:16-17)

Kuigi iga inimene on oma loomult patune ja väärt igavest hukatust, ei hukku inimesed mitte nende tehtud pattude pärast, vaid uskamtuse tõttu. Hukkuvad need, kes ei usu Jeesuse lunastusse ning loobuvad seetõttu uskumast Jumala armu.

Patt on

Jumala au mitteaustamine,

Jumala pühaduse mittearvestamine,

Jumala suuruse mitteimetlemine,

Jumala väe mittekiitmine,

Jumala tõe mittetaotlemine,

Jumala tarkusest mittelugupidamine,

Jumala ilu mitte kalliks pidamine,

Jumala headuse mittenautimine,

Jumala ustavuse mitteusaldamine,

Jumala käskudele mittekuuletumine,

Jumala õiglusega mittearvestamine,

Jumala viha mittekartmine,

Jumala armu mitte kalliks pidamine,

Jumala ligiolu mittehindamine,

Jumala isiku mittearmastamine.

See on PATT.

(John Piper)

Jeesus päästab

Me usume pääste vajalikkust pöördumisel Jumala poole ja Issandasse Jeesusesse Kristusesse uskumise vajalikkust, mille läbi patune on armu saanud ja Jumala silmis õigeks mõistetud. See õigeksmõistmine on tulnud Jumala armu tõttu Kristuse lepitustöö läbi, vastu võetud üksnes usu kaudu ning selle tunnistuseks on Vaimu viljad ja püha elu.

Kui me tunnistame, et me oleme patused ja oma pattude tõttu Jumalast lahutatud, siis mõistame ka Päästja vajalikkust, sest patu palk on surm. Igavene surm, ning sellest ei saa me ennast ise päästa oma heade tegude, paremate mõtete või suurte ohvritega.

Jumala igatsus ja plaan inimese jaoks on ülikülluslik elu ja õnnistus. Inimene on läbi ajaloo püüdnud seda õnne ja külluslikkust leida lahus Jumalast. Kõige selle käigus oleme kogeda saanud, et elu ilma Jumalata (mis ongi patt) toob kaasa hävingu ja surma - katkised suhted, rahulolematu südame ja igavese lahutatuse Jumalast.

Jumal ei vaadanud mässumeelse inimkonna hukkumist pealt, vaid ta sekkus oma armastusega. Jumal tuli oma Poja näol siia maailma ja tõi meile arusaamise Jumala olemusest. Ta on täiuslik. Ilma ühegi patuta. Patuta Jeesus oli valmis surema minu eest, et vabastada mind patu karistusest, milleks on needus ja igavene surm.

Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest - sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” - selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:13-14)

See tähendab, et meie patt ei pea meid lahutama igavikust koos Jumalaga, vaid me võime usaldada Jeesust oma päästjana ja elada parimat elu maa peal ning mis peamine - elada kogu igaviku koos Jumalaga. Jumal tahab olla kuningas ka Sinu elu üle ning elada armastava isana koos Sinuga. Et see võiks juhtuda, pead sa mõistma, et oled patune ja vajad päästet, mida Jeesus pakub.

Piibel ütleb, et Sa saad päästetud “kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse.” - Rm 10:9. Päästetud saamine on samm, mille saad teha nüüd ja kohe, kuid on oluline mõista, et see pole mitte ainult üks palve, vaid valik anda endast parim, et igapäevaselt püüda elada koos Jumalaga Tema tahte kohaselt. See tähendab elada viisil, mida armastav Jumal on Sinu jaoks algusest peale planeerinud!

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. - Jh 3:16 Päästetud saamine on ühe imelise teekonna algus. See samm ei kaota Sinu elust probleeme, see ei muuda sind eksimatuks, see ei anna hetkega kõiki vastuseid sinu küsimustele, aga päästetuna oled Sa astunud osadusse ja suhtesse elava Jumalaga. Sa oled andnud Talle mandaadi Sind ja Sinu elu muuta.

Päästetee alguse juurde kuuluvad neli olulist sammu:

1. Meeleparandus Jumala ees

2. Usk Jeesusesse

3. Veega ristimine

4. Püha Vaimu vastuvõtmine

Iga suhte tõeline muutus algab meeleparandusest. Oma vigade tunnistamisest ja otsusest nendest pöörduda. Ilma selleta ei saa olla andestust. Päästetee lahutamatu osa on ilmutus, et meie tublidusest ei piisa ja meid päästetakse ainult selle pärast, et me toetume Jeesuse lunastustööle. Evangeeliumi rõõmusõnum ei ole see, et me kõik otsustame hakata täiuslikeks, vaid see, et Jeesus on täiuslikuna surnud meie eest. Päästetee alguse juurde käib ka oma usu avalik tunnistamine ja veega ristimine. See on füüsiline ja vaimulik akt, kus me tõmbame nähtava piiri vana ja uue elu vahele. Ja päästmist ja kristlikku elu ei ole ilma Püha Vaimuta. Paulus õpetab, et iga kristlane on Püha Vaimu tempel. See, mis toob kaasa kristlaste elu muutumise on see, et me anname aina enam ruumi Pühale Vaimule.

Nüüd ei ela enammina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20 )

„Issand Jeesus, ma usun, et sina oled Jumala Poeg. Ma usun, et sa surid mu pattude eest. Palun andesta mulle ja tule mu südamesse. Ma usun, et sa tõusid üles surnuist ja oled täna elus. Ma võtan su vastu oma Issanda ja Päästjana. Ma järgnen sulle kogu oma ülejäänud elu. Aamen."

Kogudus

Me usume kõigi Kristusesse uskujate vaimset ühtsust ja preesterkonda, mis moodustab Koguduse, Kristuse ihu.

Kristuse Ihus on erinevaid konfessioone, kirikuid ja kogudusi. Kuid kõik, kes tunnistavad Jeesust päästjaks, lunastajaks ja ainukeseks teeks Jumala juurde ning kes usuvad traditsioonilistesse usutunnistustesse, on osa Kristuse Ihust ja meie vennad ning õed.

Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga. 1.Kr 11:12-13

Näeme loomulikuna ja vajalikuna, et kohalik kogudus otsiks ja oleks avatud koostööks ja ühiseks osaduseks teiste koguduste ja teiste konfessioonidega. Näeme, et koguduste ja kirikute erinevused ei peaks olema evangeeliumi kuulutamisel mitte takistuseks, vaid rikkuseks. Ei ole täiuslikku konfessiooni ega täit tõde kätte saanud kogudust või üksikkristlast. Me kõik vajame alandlikku ja õppimis- ning korrigeerimismeelset südant. Me kõik oleme muutumises ja kasvamises Kristuse sarnasusse.

Nii nagu on oluline kohaliku koguduse kuulumine globaalsesse Kristuse Ihusse või Kirikusse, nii peame väga oluliseks ka iga üksikkristlase kuulumist kohalikku kogudusse. Ei pea õigeks ja ei usu kristlusesse ilma koguduseta. Loomulikult on olemas erandjuhtumid, kus inimene ei saa kogudusega liituda või koguduses käia, kuid läbi Piibli me näeme, et Jumala rahvas kuulus kogukonda. See oli nende südamesoov ja ka loomulik vajadus. Kui inimene sai päästetud, siis ta alistus Jumalale ja alistus ka koguduse korrale.

Mitmed tõotused on antud just kogudusele, mitte üksikkristlastele.

Mt 16:18 Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.

Ef 5:27 et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.

Usume ka Jumala poolt seatud ametitesse ja andidesse, kes on määratud kogudust teenima ja varustama üeloomulikus väes ja tarkuses.

1Kr 12:28 Ja Jumal on seadnud koguduses esmalt mõned apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; seejärel tulevad imeteod, seejärel armuannid tervendamiseks, abistamiseks, juhtimiseks, mitmesugusteks keelteks.

Uus Testament peab väga oluliseks, et kristlased käiksid regulaarselt koos, et üksteist julgustada, üheskoos palvetada, Jumalat ülistada ja Jumala Sõna uurida.

Hb 10:25 Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.

1Tm 3:15 Kui mu tulek siiski viibib, sa teaksid, milline peab olema eluviis Jumala kojas, mis on elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi.

Ef 5:18b-20 ...saage täis Vaimu, lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule, lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale, tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.

Apt 2:42 Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

Kohaliku koguduse roll on kuulutada evangeeliumi, teha eestpalveid, ülistada ja kiita Jumalat, teha jüngreid, kasvatada kristlasi sõnas ja vaimus, läkitada misjonäre ning teenida kogukonda. Kogudus ei koosne täiuslikest ega alati isegi mitte headest inimestest.

Usume, et Jumala kogudus on koht puudulikele, kuid pöördunud ja muutumist igatsevatele inimestele. Jumal rajas koguduse selleks, et Tema olemus ja vägi saaksid avalikuks ja ilmsiks igale inimesele. Ja seda eeskätt läbi armastuse.

Ametid

Ef 4:1-16 Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks

Jeesus on läkitanud oma tööd jätkama kogudust – Kristuse ihu. Me ei saavuta Jumala eesmärke iialgi üksi. Kui me eraldame ennast kogudusest, siis oleme loobunud täitmast Kristuse läkitust. Meie osa on kasvada Kristusesse. Tema hoiab oma Ihu koos, liikmed toetavad üksteist, Jumal on andnud ametid, mis varustavad liikmeid ja nii saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.

Kui me räägime andidest ja ametitest, siis me räägime Jeesusest. Jeesus liikus kõigis nendes ametites võimsalt. Nende ametite täiuses. Läkitades Püha Vaimum varustas Ta oma ihu nende ametitega. Jeesus andis ametid, et varustada iga üksikut kristlast olema Tema jünger.

Rm 12:7 olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidja-ametis; kes teistele jagab, andku siira südamega;

Mida teeb apostel ?

Ta rajab, ehitab ja korrigeerib. Apostlid on vaimulikud Isad. Nad tulevad ja rajavad aluse.

Ef 2:20 ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise.

Apostlid põlevad ühtsuse järele. Et kõik koonduks Kristuse ümber. Apostlid on kirglikud, et inimesed tunneksid Jeesust. Apostlid on nö suurema pildi inimesed. Sageli mõjutamas palju enam kui ainult ühte kogudust.

Mida teeb prohvet ?

Uue Testamendi kohaselt võib iga kristlane prohveteerida, kuid on eraldi prohveti amet. Prohvet toob ilmutuse inimeste või koguduse olukorrast ja tulevikust. Prohvet hoiab Kristuse kesksust.

1.Kr 14:3 Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele nende ehitamiseks ja julgustamiseks ja lohutamiseks.

Mis on õpetaja roll ?

Õpetajad on prohvetitele sageli opositsionäärid. Kui prohvetid on spontaansed, siis õpetajad on süsteemiinimesed. Nad rajavad ja süstematiseerivad. Nad püüavad teha Tõe selgeks ja arusaadavaks. Kogudus kasvab läbi Jumala Sõna õpetuse. Seega on õpetajal tohutult oluline roll. Eriti täna, kus vaimset ja vaimulikku segadust on tohutult palju. Küll on hea, kui koguduses on õpetaja, kes on rajatud selgele ja puhtale Jumala Sõna tunnetusele. Enamus oma maise elu Jeesus õpetas. Ta rajas jüngreid ja teda ümbritsevat rahvamassi Jumala olemusse ja Tema tahtesse.

Mida teeb evangelist ?

Evangelist toob pääste inimestele lähedale ja ilmutab Jumala armu ja headust. Ta hoolitseb, et kogudus ei muutuks kinnise veega tiigiks. Ta hoiab koguduse fookuses Jeesuse lunastuse
ja päästmata inimesed. Evangelist ei pea reeglina keeruliselt komponeeritud ilukõnesid. Ta demonstreerib Jeesust.

Mis on pastori roll ?

Kunagi tehti uuring selle kohta, mida ootab kogudus pastorilt. Sellest selgus, et kõigi nende ootuste täitmiseks oleks olnud nädalas vaja töötada sadu tunde.
Selle põhjuseks on mõtteviis, et pastor on see, kes kannab kõiki neid viite ametit enda õlgadel. Ühtpidi ongi pastor väga oluline. Tema loob koguduse toimimise ja kasvamise ruumi ja kultuuri. Ta kaitseb ja varustab. Ta on ülevaataja. Ta hoiab koos need erinevad tükid,
teenistused ja annid. Pastor ilmutab Jumala armastust. Ta on karjase südamega. Kui Jeesus vaatas juutide peale hakkas tal neist hale, sest nad sarnanesid lambakarjaga, kellel pole pastorit – karjast .

Ap 20:28 Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.

1Tm 5:17 Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahevõrra austusväärseiks, eriti neid, kes näevad vaeva sõna ja õpetamisega.

Võib-olla pole kõige olulisem see, kas me nimetame kedagi prohvetiks või apostliks, kuid koguduse toimimise juures on oluline, et toimiksid apostellik, prohvetlik, evangeelne, õpetaja ja karjase võidmine ja et iga inimene teaks, mis on tema kutsumus, amet ja
võidmine. See annab kogudusele tugevuse ja jätkusuutlikkuse.

1Tm 4:14 Ära jäta hooletusse vaimuandi, mis sulle anti ennustuse läbi, kui vanemad panid oma käed sinu peale!

Vaimulikud talitused

Misjonikoguduses viime me läbi erinevaid vaimulikke talitusi.

Usuristimine. Me ristime uuestispndinud inimesi, kes on läbinud personaalse või grupiviisilise kristlike algtõdede kursuse või vestluse. “Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks” (Mk 16:16) Usuristimine on avalik tunnistus, et ristitu on andnud oma elu Jumalale ja otsustanud Teda järgida. Ristimine on sümboolne vana elu matmine ristimisvette selleks, et tõusta üles uuele elule Kristuses. Samas usume, et tegu on vaimse aktiga. Kristuse korraldusel ja varakristliku koguduse eeskujul ristime me vee alla kastmisega Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse.

Kogudusse õnnistamine Ristitud inimesele on loomulik teekonna jätk kogudusega liitumine. Reeglina kogudusse õnnistamine ristimisele järgneval pühapäeval käte pealepanemise läbi. Pärast koguduseliikmeks astumise avalduse allkirjastamist ja kogudusse õnnistamist on inimene koguduse liige.

Leivamurdmine Kristuse surma mälestamine või leivamurdmine on Misjonikoguduses avatud ja ei ole piiritletud ainult koguduseliikmetega. Leivamurdmine on mõeldud kõigile päästetud inimestele. Leivamurdmisele eelneb üleskutse enese läbikatsumiseks, et me ei osaleks leivamurdmisel olukorras, kus me elame süsteemselt teadlikus patus. Leivamurdmisega me meenutame kõige tähtsamat uskliku elus: Kristuse lunastussurma ja ülestõusmist. Leivamurdmine on reegline kuu esimesel pühapäeval. Vajadusel käib pastor ka koguduseliikmete kodudes leiba murdmas.

Laste õnnistamine Misjonikoguduses lapsi ei ristita. Küll aga õnnistame. Lapse õnnistamine on vaimulik toiming, kus vanem(ad) toob oma lapse kogudusse, et kogudus teda õnnistaks. Lapse õnnistamine käib käte pealepanemise kaudu. Me õnnistame lapsi Jeesuse Kristuse eeskujul, usaldades nad Jumala varjavatesse ja juhtivatesse kätesse. Kuna tegemist on õnnistamisega, siis ei eelda see vanemate kuulumist kogudusse ja ka lapsest ei saa sellega seoses koguduse liiget.

Kihlus ja laulatus. Me kihlame ja laulatame paare eeldusel, et pruutpaar usub Jumalasse ja soovib elada kristlikku abielu. Me ei laulata samasoolisi paare.

Hingehoidlikud vestlused. Me vestleme ja palvetame inimestega, kes vajavad isiklikku hingehoidlikku nõustamist. Hingehoidlikuks nõustamiseks saab aja kokku leppida telefonitsi (Timo Lige – 5119542 või Monika Lige – 53435966) või paludes selleks personaalset aega peale pühapäevast teenistust.

Eestpalved. Me palvetame soovi korral inimeste tervislike või hingeliste probleemide eest. Teeme seda pühapäevastel teenistustel, eriteenistustel, väikegruppides ja personaalselt. Usume, et Jumal tervendab ja vabastab haigeid usupalve peale ning muudab üleloomulikult olukordi ja inimesi. Palvetame ka inimeste Püha Vaimuga ristimise ja täitumise pärast.

Matus. Me matame kõiki lahkunuid Jumala Sõna ja palvega, sõltumata nende usulisest kuuluvusest.

Kristlik tunnistus

Me usume, et evangeelium on vastus terve inimkonna vajadustele ja et Kogudus on kutsutud kuulutama evangeeliumi kogu maailmale ning tegutsema tervendus- ja vabastusametis inimkonna vaimsete ja füüsiliste vajaduste täitmiseks. Me ei ole nõus, et usk on inimese isiklik ja intiimne asi, millest ei tohiks ega peaks rääkima ning mis ei peaks kuidagi väljendume inimese igapäevases elus. Piibel õpetab, et Jumala lapse loomulik olemisviis on see, et me südames usume ja omame valmidust kasutada ka oma suud või muid kommunikeerimisvahendeid, et oma usust tunnistada.
Rm 10:9-10 Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.

See ei tähenda, et me ootame, et kõik kristlased lakkamatult ja igal võimalusel inimestel „nööpi keerutaksid“ ja neid usualase infoga pommitaksid. Usume, et kohalikus kogukonnas evangeliumi kuulutamisel tuleb arvestada pikemat perspektiivi, kui ainult üks teenistus või üks kohtumine. Seega peame väga oluliseks usalduse loomist ja tekkimist koguduse ja kogukonna vahel. Usume, et kristlik tunnistus on eeskätt meie julge isiklik elu, kus me ei häbene oma usku ja veendumusi, mitte niipalju iga hinnaga pealesurutud verbaalne kuulutus (kuigi sellelgi on vaieldamatult oluline koht).
Mk 8:38 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu selle abielurikkuja ja patuse sugupõlve ees, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa kirkuses koos pühade inglitega.”

See eeldab, et me armastame Jumalat üle kõige ja inimesi nii nagu iseendid ning oleme valmis inimesi teenima usus (palvetama nende pärast või muul moel aitama) ning võimalusel ja vajadusel rääkima nendele Jeesusest või jagama enda lugu Jumalaga.

Miks on vaja kasutada ka sõnu?
Rm 10:17 ...usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.
Selleks, et inimesed võiksid kohtuda Jumalaga, peavad nad kuulma Sõna, sest see tekitab usku. Meie isiklik elu ning meie lugu võib tekitada huvi ja tähelepanu, kuid usk tuleb Jumala Sõnast.
Samas ei tohiks me alahinnata seda, mida inimesed on juba kuulnud või lugenud. Tänapäeval kuulavad ja vaatavad inimesed Jumala Sõna erinevatest meedikanalitest rohkem kui me julgeme arvata. Sageli on neil võib-olla puudu just praktiline kogemus kohata kedagi, kes seda tegelikult välja elab. Kuigi sõnad on olulised, on kristliku tunnistuse juures ehk veel olulisem meie igapäevane elu kodus, koolis, tööl või avalikus kohas. Eriti puudutab see väiksemaid piirkondi. Sina võid olla mõne inimese jaoks ainuke Piibel, mida ta loeb. Ela seda julgelt ja vastutustundlikult välja.
Mt 5:13 Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks?
Mk 16:15-18 Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks.”