Mar. 3, 2016
Inspireeritud Sõna, mille sain 15.02.2016, valmistudes "Ilmaelu" raadiosaate salvestamiseks.
Kui kogudus ei palveta koos ega otsi Jumalat koos, siis nad ei püsi. Nii nagu perekond, mis ei palveta koos, ei püsi (või vähemalt ei saa ta liikuda seal, kuhu Jumal on neid kutsunud liikuma). Me oleme nii ära loputatud, pestud, marineeritud ja konserveeritud mõtteviisist, et me teeme seda, mis meile meeldib, millal meile meeldib ja siis kui meie sellest kohe kasu saame. Palvekoosolekule tulemine ei pruugi olla alati Sinu kasu saamine. Aga nii kaua kui me tahame olla kristlased, kes teevad asju ainult selleks, et ise saada, niikaua me oleme vaid osalised ühes kristluse maiguga kultuurilises taidluskollektiivis. Kui kogudused ei tõuse üles palvele, siis sõidetakse nendest humanismi ja tolerismi, new age'i, esoteerika ja peagi ka islamiga lihtsalt üle. Me oleme kogudusena ilma väeta nagu alasti sõdurid lahinguväljal.
Kuidas me reageerime, kui kuulutatakse välja, et kogudusse tuleb mõni kuulus jutlustaja või suur kuulus muusik? Võimas koorikontsert ? Rahvas tuleb põnevusega kokku. Kui aga pastor kutsub kogudust üles kokku tulema palveks ja paastuks ? Siis on reeglina kohal vaid mõni pühendunu ja käputäis neid, kel on lihtsalt kõige rohkem aega. Me vajame palvet. Meie kogudused vajavad palvet. Meie maa vajab palvet. Me oleme suremas. Me oleme hääbumas. Meid ei ole kogudusena kutsutud lihtsalt vaatama oma hääbumist vaid meid on kutsutud muutma maailma. Ja me ei muuda maailma vaid kontsertide ja ilukõnedega. Me muudame maailma öösel ja päeval põlvedel pisarates Jumalat otsides. Kas need on ainult lood vanadest aegadest ? Kas tänapäeva kristlus, kellel on google ja facebook, saab ilma palveta või vähema palvega hakkama? Täna me vajame veel meeleheitlikumalt inimesi ja kogudusi, kes pühendavad ennast palveks ja paastuks. Jumala rahvast, kes pühendab ja vajadusel eraldab ennast Jumala otsimiseks. Me vajame valmisolekut ohvriteks ja tagakiusuks.
Sa oled näinud oma elus, et ahelad ei kao niisama. Kuigi sa oled juba aastakümneid siiralt lootnud, et mitte midagi muutes saad teistsuguseid tulemusi. Me oleme kogudustena aastakümneid mingis suunas liikunud ja me näeme, et olukord suures plaanis on stagneeruv või taanduv. Me oleme lootnud teistsuguseid tulemusi, olemata valmis muutma seda, mida ja kuidas me teeme. Olemata valmis tunnistama, et muutused algavad minu südamest. Lahendus probleemile, et ma ei armasta oma venda või õde, ei alga mitte teistest vaid meist endist.
See on vaid rumal lohutus, et me suudame oma programmide ja aktiivsusega ellu kutsuda seda, mis on mõeldud sündima vaid läbi PALVE JA PAASTU ! See on kaval pettus, et me loodame lõputult paremale homsele. Ei lähe paremaks. Hullemaks läheb, kui me täna kuidagigi ei väljenda seda, et meie jaoks on Jumala töö oluline ning meie maa ja rahva saatus oluline.
Me oleme innukad oma ärides ja valmis ennast selleks ohverdama. Me oleme innukad oma hobides ja valmis ohverdama selle alla aega ja ressursse. Me oleme innukad oma unistuste elluviimisel ja me oleme valmis ennast sellele pühendama..... Kuid Jeesus ütles, et me võtaksime vastu Püha Vaimu väe, läheksime kõike maailma ja TEEKSIME JÜNGREID.
Ma olen oma elus küllalt palju teinud. Mulle on kingitud võime olla üle keskmise produktiivne. Mitmed küsivad, kuidas sa nii palju jõuad. Ma ei tea seda. Ühte ma aga tean, et ma olen palju teinud aga vähe palvetanud. Need pole sõnad. See pole endale tuha pähe raputamine. Ma olen palju teinud ja vähe palunud ja seeõtttu on olnud „palju kisa ja vähe villa”. Jumal andis kord mu südames väga tugevalt märku: „Kui sa ei palu, siis sa sured!” See ei olnud ähvardus. See oli ülesraputus, nagu ta oleks mulle ütelnud: „ Kui sa ei hinga, siis sa sured” Ja see armastuse hoiatus on endiselt üle minu elu.
Liiga palju on neid talendikaid kristlasi, kes on asendanud oma palve ja Jumala otsimise tohutu produktiivsusega ning selle sees on nad Jumalale surnud. Nad on endiselt produktiivsed aga mitte jumalariigis.
Liiga palju on neid kogudusi, kes on alustanud Vaimus, kuid kes on vahetanud palvetamise ja Jumala otsimise programmide ja populaarsuse vastu. Tasahilju.
Ma tean, et me kõik oleme oma elus erinevates protsessides ja perioodides. Paljud asjad ja muutused ei sünni sõrmenipsuga. Aga see mida sa täna teha saad on hüüda Jumala poole – Jumal ma tahan olla palve mees või naine. Ning kui sa seda palud, siis ära jää ootama, millal sul mingi eriline ja müstiline palve tunne peale tuleb, vaid otsusta oma elugraafikus väga konkreetselt paika panna aeg ja koht, mil sa võtad regulaarselt aega ainult Isa otsimisele. Kui on koguduse palveteenistus, mine sinna. Isegi kui sulle ei meeldi need inimesed seal. Mine ikka ! Isegi, kui sa tunned, et sa ei saa sealt alati midagi. Mine ikka. Isegi, kui sulle tundub, et sul pole anda midagi. Mine ikka. Otsusta olla meeleheitlik Jumala järele. Otsusta olla meeleheitlik tõe järele. Meeleheitlik pühaduse järele. Meeleheitlik palve järele ja meeleheitlik Kristuse järele.
Sest Jumal on olnud ja on jätkuvalt meeleheitlik või meeletu iga inimese osas selles maailmas.
Timo Lige