Mar. 3, 2016

Pastori kuukiri (veebruar 2016)

Jk.1:2-4 Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. 

Oled Sa mõtelnud sellele, kuidas vähid kasvavad? Vähk (merevähk) vahetab elu jooksul oma välist kesta 20-30 korda. Ta loobub oma „väikseks jäänud ülikonnast” ja kasvatab endale uue ja sobiva. Vana kesta hülgamine toimub siis, kui vähil muutub oma „ülikonnas” ebamugavaks ning see hakkab teda häirima. Kui stress ja surve muutuvad liiga tugevaks, siis ta heidab oma välise kesta ja kasvatab endale uue ja nii kümneid kordi. Aga mis siis, kui ta jõuab elus hekte, kus tal ei lähe enam kitsaks. Kui ta jääb rahule, kui ta ei koge enam survet ? Siis kasv lõpeb.

Millest see meile räägib ? See räägib meile meie elu survetest ja kitsaskohtadest, stressist ja probleemidest. Olulisemad kasvamisajad meie elus ei ole võidud, edu, kordaminekud ja hakkamasaamised, kuigi neil on loomulikult väga oluline koht ja meid on loodud võitma, meil on selline mootor sees. Kuid me ei räägi lühiajalisest võiduemotsioonist vaid me räägime päris võidust, siis kui maraton on joostud ja lõpujoon on ületatud. Jutt ei ole vahefinišitest mida on ka tore võita, kuid võidust just suures, igaveses plaanis ja sellest vaatenurgast näeme me, et mõni vahefiniši kaotus võib lõppvõidu jaoks olla lausa hädavajalik.

Me vajame olukordi, kus meil hakkab meie enda kestas kitsas. Vähk heidab siis kesta. Mida meie teeme ? Me hakkame Jumalat otsima. Meie valikud, otsused kujundavad meie karakterit. Me näeme, et sageli Jumal ei muuda olukordi vaid meid nendes olukordades.

Vaatasin mõnda aega tagasi emotsionaalselt väga intensiivset filmi ”Whiplash”. Ma pean küll tõdema, et mul oli kõrvadel valus seda ropendamist ja vandumist kuulata, mis seal filmis oli, aga eesmärgi nimel pidasin vastu. Film räägib noorest andekast trummarist, kes sattus kooli, kus oli õpetajaks väga ekstreemsete pedagoogiliste võtetega mees. Ülikõrged nõudmised ja valimatud vahendid oma eesmärkide saavutamiseks. Ja tema ideoloogia oli see, et inimene tuleb emotsionaalselt ja füüsiliselt panna nii suure surve ja pressi alla, et ta peab selle sees leidma endast äärmuslikke ressursse. Harjutama käed verele, taluma roppusi, karjumist ja mõnitamist ning ebaõiglust. Ainult nii kasvavad selle õppejõu arusaamisel tõelised tipud. Ja õigustamata seda, mida ta tegi, oli tal tõetera sees. Ei öelda ilmaasjata „raske õppustel, kerge lahingus”.

Inimene on mugav ja nõus muutuma vaid siis kui paigale jäämise valu muutub suuremaks kui muutumise valu.

 Piibel ütleb: „Ära põlga tulekuumust!” Miks see tulekuumus vajalik on? Selleks, et sind ja mind vormida ja puhastada. Me oleme Jumala töökojas. Me oleme tema valitud, tema kutsutud, tema poolt armastatud, aga me pole valmisprodukt. Palju on teha. Vaata peeglisse ja sa mõistad: palju on veel teha. Kuid see tähendab, et Sinus on elu. Kui Sa näed põhjust arenemiseks ja kasvamiseks, siis tähendab, et elad. Vaata oma päevaplaani või oma viimase aja reageeringuid, investeeringuid, ajakasutust või mõttemaailma... palju on teha. Aga TÕELISED MUUTUSED TULEVAD ESILE SIIS, KUI HAKKAB VALUS. Sportlased ütlevad, et treening, millega ei kaasne eneseületamist ja valu, ei ole kuigi efektiivne. Stress, depressioon, haavumised, ebaõigluse tunne, hirm homse ees.... me otsiksime elu ilma nendeta. Lihtne on öelda: „Jeesuse nimel ma ei võta vastu !” Aamen, need ei pea oleme meie elu pärisosa, see pole pärandi osa Jumalalt, see on pärandi osa Aadamalt. Me ei otsi neid raskusi ja kitsaskohti , ent mõistame, et isegi kui need meid tabavad, siis need pole surmaks ega hävinguks. Vaid viivad meid kohta, kus me heidame eilse kesta ja kasvatame Jumala abiga uue ja suurema.

Kas pole nii, et me hakkame Jumalat suurema innnuga otsima siis, kui kuuleme enda või lähedase raskest diagnoosist või muust keerulisest olukorrast ? Siis me paastume ja palvetame ja nutame. See paneb meid põlvedele, kui me tunneme, et keegi meile haiget või liiga teeb. See teeb meid hellaks ja juhib Jumala ette. Kui me oleme katki ja südame põhjani solvunud, siis leiame üles Piibli, mis on seisnud kasutuseta ja loeme seda läbi pisarate, sest meil on raske. Kannatused ja surved meie elus ei ole Jumala parim, aga ta kasutab kõike seda meid Tema parimasse juhtimiseks.

Kui sa satud surveolukorda oma elus, siis tea - sul on veel kasvada. Ja ühtpidi on see raske koht, vahel talumatult raske, kuid teisalt on see tänu koht - Jumal tahab anda mulle uut kasvu, tõsta mind kõrgemale. Rünnakud ja kitsikused Sinu elus ei ole niipalju seotud Sinu eilsega vaid sellega, kelleks Sa võid homme saada. Mõistad ? Kui on kõrb, siis tea, et Sind rünnatakse või katsutakse läbi millegi uue ja suurema jaoks. Kui on kaotused ja surve, siis tea, et on midagi head, millest sind tahetakse loobumise teel eemal hoida.

Tänu Jumalale kasvava koguduse eest. Tänu Jumalale kasvu eest, mis meie sisemises inimeses aset leiab. Ihu vananeb aga sisemine inimene uueneb päev päevalt.

Jaanuar oli (võrreldes jõulukuuga) rahulik hoovõtmiskuu. Suuresti oli see kantud allianssmeelsusest ja palveühtsusest. Oli suur rõõm mõnest allianssteenistusest osa võtta ja veel suurem rõõm oli näha, et meie kogudus ei ole omaette hoidev suletud kogukond vaid paljud pidasid oluliseks ja võtsid aega, et koos teiste kristlastega Jumalat otsida. See, mis meid liidab omavahel ja mis ühendab meid teistega on Kristuse Vaim ja armastus.

Kasvu üheks väljenduseks on see, et seemned hakkavad vilja kuju võtma. Usu kasvamine tähendab, et usk võtab tegude kuju. Mis on meie väljakutsed ? Kuidas me sirutume eeloleval ajal selle maailma suunas isiklikult ja kogudusena? Las need olla meie palve- ja vajadusel kuulekuseteemad. Ära unusta, et muudetud eludega muudame kogukonda.